Üle kogu N Liidu veeres Tšehhoslovakkia-invasiooni vastu suunatud protestilaine, mida režiim püüdis jõuvõtetega summutada, vahistades “Jooksvate Sündmuste Kroonika” nr 17 andmetel vähemalt 177 dissidenti. Lüliks selles ahelas oli ka kohus Paldiski mereväebaasi ohvitseride üle, kes seadsid sihiks N Liidu kommunistliku režiimi kukutamise. 1969. aastal toimunud uurimise käigus kuulati teiste seas üle Soldatov ja Juskevitš (RA, ERAF.129SM.1.29079-1., KD. 36., L. 23.-27.; Küng 1990: 76-79), kuid vangi neid esialgu ei pandud.
Eesti dissidentide koostöö tuumaallveelaevaohvitseridega algas 1968. aasta lõpus. Puudutatuna Sahharovi naiivsest usust N Liidu valitsuse tervesse mõistusse ja headesse kavatsustesse, koostasid Soldatov ja Juskevitš vastusartikli “Loota või tegutseda?” (allkirjaks “Tehnilise Intelligentsi Grupp”). Selles loetlesid nad mitmeid Sahharovi programmi puudusi, nagu mõtlemine marksistlikes kategooriates, teaduslik-tehnilise progressi kummardamine ja rahvusküsimuse mittemõistmine. Nad kritiseerisid inimõiguslaste lootusi sellele, et režiim asub ise teostama demokraatlikke reforme, ning pakkusid alternatiivina välja panuse rahva omaalgatusele, mille kaudu reformid režiimile jõuga peale suruda. Kiri lõppes üleskutsega, et režiimivastased peavad töötama välja selge tegevusprogrammi ning alustama võitlust, kaasates sellesse vajadusel ka muud ühiskondlikud jõud. (RA, ERAF.129SM.1.29079-1., KD. 49., L. 173.-175.; Soldatov 1984: 173)
Samal ajal rajasid mereväeohvitserid Poliitilise Vabaduse Eest Võitlemise Liidu (Sojuz Borbõ za Polititšeskuju Svobodu), esitades oma programmilised seisukohad “Avalikus kirjas Nõukogude Liidu kodanikele”. PVEVL oli neodekabristlik partei, mis nägi väljapääsu rahva relvastatud võitluses, kavatses teostada N Liidus riigipöörde ja kehtestada demokraatliku korra. (Soldatov 1984: 181)
Kuna ka mereväelased ei pidanud Sahharovi programmi N Liidu demokraatliku liikumise jaoks piisavaks, võtsid nad N Liitu suunatud Lääne raadiojaama “Svoboda” (Vabadus) kaudu Soldatovi-Juskevitši artiklit kuuldes selle autoritega ühendust. Üheskoos kavandati laiaulatuslikku demokraatlikku liikumist ja loodeti hakata välja andma selle häälekandjat, ajakirja “Demokrat”. (RA, ERAF.129SM.1.29079-1., KD. 49., L. 39)
Paraku juunis 1969 PVEVL-i liidrid vahistati ja anti sõjatribunali alla. KGB käivitas juurdluse, mille käigus sai kannatada kokku nelikümmend inimest. Gennadi Gavrilovile mõisteti viis ja Andrei Kossõrevile kolm aastat vanglakaristust, ent sellest hullem oli Tartu ülikooli ajaloo kaugüliõpilase, mitšman Georgi Paramonovi saatus, kes määrati psühhiaatrilisele sundravile Tšernjahhovski erivaimuhaiglasse, kus ta viibis kümme aastat. (Soldatov 1984: 182-183)