Masinakirjatöö nii eesti kui vene keeles lasus soojuselektrijaama raamatupidaja Inge Orumaa õlgadel, tekstide päistiitlid ja kõikvõimalikud muud kujundustööd tegi Mati Kiirend. (RA, ERAF.129SM.1.29079-1., KD. 27., L. 19.) Mõlemad osalesid ka sisulistes aruteludes (Kiirend 2000).
ERR Programmis käsitles tegelikku elukorraldust vaid üksainus, viimane punkt: “Vajalikud ümberkorraldused majanduselus viib läbi Asutava Kogu poolt ametisse seatud valitsus vastavalt seadustele”. Samal ajal kuhjus põletavaid päevaprobleeme, üldine õhustik sumbus pärast Brežnevi võimulepääsu iga päevaga. Ja milleks Asutav Kogu – miks mitte Taastav? Sest kui nõuda referendumit Eesti enesemääramise küsimuses, siis ERR justkui ei tunnustakski 1918. aastal loodud Eesti Vabariiki. (Mätik 1999: 59)
Et vältida programmi juriidilist ja poliitilist ummikut, esitasid Juskevitš ja Kiirend ERR Programmi uue projekti. See algas sõnadega: “Eesti rahva iseseisvus lömastati vägivaldselt 1940. aastal. Eestimaale laskus pime ja verine koloniaalöö. Maa parimad pojad ja tütred hävitati füüsiliselt. Eesti kodudes peremehetsevad siiani ülbed vene imperialistliku kommunismi kiskjad. Eesti kultuurivaradel, eesti vaimul ja ideaalidel trambivad vallutajate porised kirsad.” Meenutades, et eestlased on Kalevipoja, Tasuja ja Vabadussõja võitlejate järglased, kuulutas Rahvusrinne selles projektis, et asub vabadusvõitluse etteotsa ning päästab Eesti barbaarsest põrgust, kihutab orjastajad minema ja taastab iseseisva Eesti Vabariigi.
Praegusel, välismaise okupatsiooni perioodil olid ERR-i eesmärgid: kõikide jõudude koondamine ja rahvusdemokraatlike ideede levitamine; legaalse ja illegaalse võitluse hoogustamine; talumatu õhkkonna loomine okupatsioonilise elemendi, režiimi soosijate, alandlike käsutäitjate, karjeristide ja tallalakkujate ümber; režiimi kuritegude paljastamine; Eesti edasise koloniseerimise takistamine; ida kultuurimõjude neutraliseerimine ning põrandaaluse kultuuri- ja haridustegevuse loomine; solidaarsus N Liidu ikestatud maade rahvuslike vabastusjõududega, Balti bloki loomine ja üksteisemõistmine vene rahva demokraatlike jõududega.
ERR Programmi seisukohad mahtusid järgmisse peatükki, milles need sõnastati kui eesmärgid “Okupatsioonirežiimi alt vabanemise või NSV Liidu demokratiseerimise järgsel perioodil”. Referendumi läbiviimine nähti küll ette, ent see nimetati rahvaküsitluseks ja jäeti mainimata Asutav Kogu. Referendum pidi määrama, kas Eesti Riik iseseisvub või kuulub mingisse föderatsiooni, kusjuures ka viimasel juhul lahendab kõik riigiküsimused ainult eesti rahvas ise.
Formuleeriti ka ERR-i eesmärgid pärast riikluse taastamist: Inimõiguste Ülddeklaratsiooni põhimõtetele rajaneva konstitutsiooni väljatöötamine ja kõikide põhiliste vabaduste kindlustamine Eesti Riigi kodanikele; seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamine ning Demokraatliku Konstitutsioonilise Kohtu loomine; kodanike vara, elamu ja isiku puutumatuse tagamine; tsiviliseeritud inimese nõudele vastava elatustaseme kindlustamine, tasuta hariduse ja ravi tagamine, sotsiaalne kindlustatus vanaduse või tööjõu kaotamise korral.
Lõppsõnaks oli tõotus: “Meie, Eesti vabastusvõitlusest osavõtjad, anname kogu oma energia ja võimed selleks, et meie püha ürituse tulemusena lehviksid jälle vabaduse lipud, Eesti kodus kõlaks täiel häälel vaba eesti laul! Vaba Eesti eest!!!” (RA, ERAF.129SM.1.29079-1., KD. 2., L. 134.-135.)
Projekti arutelu käigus puhkes vaidlus, kas Eesti peaks kasutama vabanemiseks esimest avanevat võimalust või jääma lõpuni solidaarseks teiste kommunistliku režiimi all ägavate rahvastega. Esimese vaatepunkti kasuks rääkis asjaolu, et liigne ootamine viib pöördumatu venestumiseni. Samuti kinnitas Vene impeeriumi ajalugu, kuidas liitlassuhetega seotud iseseisvus föderatsioonis ajapikku taas lahustub. Ühistegevuse suurim pooldaja Soldatov vastas süüdistusega, et niisugune isetegevus on vesi KGB veskile ning toonitas, et lisaks on ühine võitlus ka eetilisem, ja see on peatähtis. Ebaeetiline, teisi üksi jättev vabanemine põhjustab halba karmat, just see viib lõpuks katastroofini. Oponentide vastuargumendiks oli, et sõltumatu riigina saab Eesti teisi saatusekaaslasi hoopis paremini aidata kui rahvaste vangla ääremaana, kus on siin ebaeetilisus? (Kelam 1999b: 19-20)