Soldatov osales EDL Programmi koostamises küll kuni selle lõpliku valmimiseni, kuid sisuliselt hakkas distantseeruma juba varem. 1971. aastal asutas ta oma religioossete seisukohtade propageerimiseks ajakirja “Lutš Svobodõ” (Vabaduskiir), mida ilmus deviisi “Valguse, Armastuse ja Vabaduse eest!” all kaks numbrit aastas (kokku kaheksa numbrit).
“Lutš Svobodõ” oli omapärase unitaristliku, ida ja lääne seisukohti kokkusulatava usulisfilosoofilise liikumise häälekandja. Liikumise poliitilise kallakuga seisukohad koondas Soldatov rühmituse Moraalpoliitiline Taassünd (Moralno-polititšeskoje Vozroždenije) programmiks. Liikumise sümboliks oli tagurpidi pööratud kolmnurk, mis viitas asjaolule, et kui demokraate oli palju, siis taassündijaid vähe. (Soldatov 1984: 237)
Moraalpoliitilise Taassünni liikumine korraldas eelkõige harivaid loenguid maailma filosoofiast ja religioonidest, saades oma tegevuses toetust protestantlikke sekte koondavast Oleviste kirikust, mis andis raha, fotovarustust, kirjutusmasinaid. Liikumisel olid sidemed ka UFO-uurijate ja filmisõpradega (Soldatov 1984: 225), kelle seas markantseim isik oli Jüri Lina. Soldatov külastas ka spiritualistlikke seansse; elatist teenis tõlgetega, peamiselt Pedagoogilisele Instituudile. (Soldatov 2000)
Soldatov ja Juskevitš jäid jahenemisele vaatamata seotuks siiski kuni lõpuni: viimase ühisaktsiooni, informatsioonijagamise reisi Leningradi ja Moskvasse korraldasid nad veel detsembris 1974 (Soldatov 1999).